Võib-olla oleme meie üks neist ettevõtetest, mille kohta ERR kirjutab, et mRiik äpi idee jäi „erasektori mõjul“ riiulisse. Tegime riigi tellitud analüüsi, mille tulemused soovitasid uue rakenduse loomise asemel täiustada vana head eesti.ee-d, sealhulgas selle mobiiliversiooni. See oleks maksnud vähem ja võimaldanud paremini kavandada projekti edasist arendamist.

Taustaks: e-riiki saab mugavalt kasutada mobiiltelefonis, ilma selleks eraldi rakendust loomata, „pakkides“ olemasoleva portaali mobiiliversiooni. See töö nõuab oluliselt vähem pingutust ja maksab mitu korda vähem kui erinevate mobiilioperatsioonisüsteemide jaoks eraldi rakenduste loomine ja nende toetamine. Sellised soovitused sisalduvad ka meie analüüsis, mille tegime 2021. aastal RIA tellimusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Tiit Riisalo ütles, et mRiik rakenduse esimesele versioonile kulunud 800 000 eurot ei olnud maha visatud. Kui aga riik oleks kuulanud ettevõtteid, kes tegelike analüüside põhjal soovitasid eraldi rakenduse loomisega mitte kiirustada, siis oleks riik saanud 10 korda vähem „mitte maha visata“. Rakendust luua jõuab alati, kuid toote testimiseks piisaks veebilehe rakenduseks „pakkimisest“ ja tulemuse katsetamisest ning seejärel saaks kavandada edasisi samme. Nii talupojatarkus kui ka tänapäevane lähenemine IT-arendamisele viitavad sellele, et näiteks kääride kasutama õppimiseks pole vaja korraldada koolitusreisi kääride tootja juurde.

M-riigi rasket saatust käsitlev artikkel näitab, et riigi ja ettevõtluse suhted võivad vahel olla mitmetähenduslikud. Protsess tervikuna on lihtne: kui riik vajab teatud töid, avaldab ta hanke ning võitnud firma teostab tellitud tööd. Aga kui ametnikel on juba eelnevalt huvi konkreetse tulemuse vastu, siis saab iga analüüsi soovitud tulemusele „kohandada“ ja seejärel selle alusel käivitada protsess, mis lõpuks pöördub sobimatus suunas. Umbes niisugust olukorda me praegu näemegi: 800 000 eurot kulutanud riik kuulutab rakenduse loomiseks välja järjekordse hanke, mille hinnanguline maksumus on nüüd juba 200 000 eurot. Projekti kogumaksumus ulatub seega üle miljoni, kusjuures veel pole teada, millise „väärtusliku kogemuse“ saame järgmise katsega seda rakendust käivitada.

Meie usume mobiiliäppidesse. Ja loomulikult soovime mRiigile edu, sest see on tõepoolest samm edasi meie e-riigi arengus. Aga kui ametnikud kuulaksid veidi rohkem erasektorit, siis oleks iga „sammu“ kulu mitu korda väiksem. On võimalik, et siis ei peaks õpetajad streikima ega oleks tarvis päästekomandosid sulgeda. See on aga juba mõnevõrra teine lugu.

Ekspert

Kirill Krabu

Kirill Krabu

Juhatuse liige, finants- ja strateegiajuht
— kirill@krabugrupp.ee — Rohkem infot
Strateegiline planeerimine, finantsplaneerimine, juhtimine, meeskonna juhtimine, turundusstrateegia, ettevõtte kommunikatsioon, äristrateegia, rahvusvahelised lepingud, riskianalüüs
— Loe veel